Täna ärkasime vara, kuna olime ostnud Sõrmuste isanda ja Kääbiku filmi võtteplatsi Kääbikuküla tuuri piletid. See asus ca 100 km eemal, Matamatas. Hommikul kell 8.45 algav tuur oli ainuke, mis oli eile õhtul pileteid ostma hakates veel vaba. Ülejäänud ajad jäid juba pärastlõunasse, ca kella 15 alates. Läksime sinna Steniga kahekesi. Kusjuures tuurid toimusid iga 5-15 minuti tagant. Hommikul oli õues päris külm, ent päeva peale läks päris soojaks – selline Eesti suvi. Kääbikukülla ise autoga sõita ei saa, sinna viivad spetsiaalsed tuurid. Filmiplatse on üle Uus-Meremaa ca 50 eri kohta, ent meie otsustasime minna just Kääbikukülas olevale tuurile. Filmi direktor ning Wellingtoni kohalik Peter Jackson leidis selle Kääbikukülaks tehtud ala helikopteriga õiget kombinatsiooni otsides: seal pidi olema järv, suur mägi, kus elaks Bilbo, ning suur puu. Selle õige koha leidis ta ühe tohutu suurt farmi omava mehe aladelt ning farmi omanik lubas seda ala võtteplatsina kasutada. Kõigepealt filmiti seal vist 2005 aastal Sõrmuste isanda filmi ning siis lammutati kõik see küla ära. Siis 2011 aastal hakati tegema Kääbiku filmi ning siis ehitati kogu küla uuesti, seekord püsivalt ning eesmärgiga jätta see küla püsima. Pärast seda filmi väidab 6% Uus-Meremaad külastavatest turistidest, ent nende reisi peamiseks eesmärgiks on näha Sõrmuste Isanda filmis esinenud kohti tuues iga aasta 150 000 turisti ning riigi majandusse lisarahale 30 miljoni. Kõik oli seal väga detailselt tehtud. Kokku oli seal külas 54 kääbiku majakest meenutavat künkakest uste ja akende ja aedadega. Üheski neist pole aga päris sisustust, kogu sisestseenide filmimine tehti hoopis sisestuudios Wellingtonis (U-M pealinn). Tuuril oli suur bussitäis inimesi, saime pilti teha, ringi jalutada ning siis giid rääkis meile juurde põnevaid fakte filmimise ja ehituse kohta. Nägime küla, kääbikute veskit, aeda ning silda. Tuur kestis kokku 2h. Ainuke tubadega maja, kuhu saime sisse minna oli Green Dragon Inn, mis oli kääbikute pubi. Saime seal juua kääbikute alkoholivaba õlut nimega ginger ale (ingveri õlut), mis maitses nagu ingveri-sprite`i jook, ent oli maitsvam kui lihtsalt sprite. Sealsed pubis olevaid jooke kuskil mujal ei müüda. Sõime ka värsket juustukuklit. Imeline oli see, et kõik puud, põõsad ja lilled olid sinna mägede vahele istutatud, kuna väljaspool Hobbitoni olid vaid helerohelise muruga kaetud mäed. Tiigis konnad krooksusid, lambad olid põldudel, majakeste korstendest tuli suitsu, majakesed ise olid detailideni imearmsad ning kogu sealne loodus oli fantastiline. Tõesti imeilus koht. Edasi sõitsime Rotoruasse, kus käisime Okera fallsi vaatamas ning seejärel suundusime kohta, kus sai kummist pallidega mäest alla sõita. Seda tegid mu reisikaaslased, ent mina mitte. Käisime ka Wai-O-Tapu thermal wonderlandis, kus oli ca 6km teekonna peal mitmesuguseid geotermilise aktiivsusega veekogusid, kus mõnes vesi kees, mõnes oli kohutavalt halb mädamuna lõhn tingituna vees olevast kõrgest väävli sisaldusest, mõni auras, mõni oli roheline, mõni oranž, kollane või/ja punane, mõni ka kutsuvalt helesinine. Tegu oli ikka korraliku keemialaboriga, aga väga lummavaga. Vaatasime ka Muda basseine, kus muda mulksus ning iga natukese aja tagant purskus taeva poole päris tugeva mulksatusega. Samuti jõudsime Taupo DeBrettis olevatesse soojadesse termaalvetesse ujuma (pildilolevas rohelise veega basseinis oli vesi 43 kraadi ning seal oli keelatud pea vee alla panek) ning seal veetorudest alla lasta. Õhtu lõpetasime Tai restoranis imemaitsvat toitu süües ning ööbisime Taupo linnas, mis asub Uus-Meremaa suurima järve ääres. Järv on tekkinud suure vulkaani purskamise tagajärjel ning on sama suur kui Singapuri pindala. Siin filmit ka BBC Walking with the Dinosaurs. Ma ütlesin ju, et Uus-Meremaa meenutab dinosauruste kodu!
0 Comments
Leave a Reply. |
Autor25-aastane inimene Eestist jagab oma mõtteid. ArchivesCategories
All
|