See oli eepiline, maagiline päev nagu siin Orlandos olles hakkab juba tavaks saama. Meie päev algas, aga konarlikult. Eilsest kõndimisest olid mul jalad villis ja valus oli kõndida. McDonaldsist hommikusööki võtma minnes selgus, et hommikuti saab sealt ainult hommiku burgereid st palju peekonit, muna ja paks lihatükk burgeri vahel, mis ei tundunud just kõige isuäratavamad. Kontroll parki sisenemisel oli karmim kui Disney Wordi minnes, nimelt pidid kõik külastjad läbima metallidetektori. Harry Potteri maa on jaotatud kahe Universali pargi vahel: Hogsmeade ja Sigatüüka loss on Universal Islands of Adventure pargis (avati 2010), Universal Studio pargis on Diagon Alley koos võluministeeriumiga (avati 2014), neid parke ühendab Sigatüüka ekspressi rong. Parki jõudes ruttasime pargi tagaservas asuvasse Hogsmeades oleva Ollivanderi poe minishowle. Tegu on võlukeppe müüva poega, kus kahele grupis olnud tüdrukule valisid võlukepid ennast ise neile välja. Seejärel said kõik suunduda poodi endale võlukeppe ostma. Pood oli imepisike ja rahvast oli seal väga väga palju. Alates 2014. aastast on enamik müüdavaid võlukeppe interaktiivsed st Harry Potteri maal asuvad tähistused, kus teatud loitse võlukepiga tehes hakkavad võluasjad juhtuma. Ostsime Steniga kahepeale ühe võlukepi, millega käis kaasas kaart võlumiskohtade tähistustega. Nii kui nii saab ühes võlukohas ainult üks võlumine korraga toimuda. Võlumiskohtades oli kinekti sarnane mehhanism, mille andur tajus ära, kas teed õigeid liigutusi. Mõnes kohas õnnestus loits esimese korraga, ent mõnes kohas proovisime päris kaua. Proovisime ka regular Butterbeari (alkoholi vaba iirisemaitseline jook), mis oli minu arvates üliüli maitsev. Steni arvates liiga magus. Meie esimeseks sõiduks oli ülikarm mitmete surmasõlmedega Dragon Challenge. Sellel oli kaks paralleelset sõitu. Pärast esimest sõitu värisesin üle kere, aga teisel sõidul esireas istuda oli palju parem vaade ja siis ei olnudki nii hirmus. Enne sõitu pidi kõik asjad kappi panema sõrmejälje alusel, lisaks metallidetektoritest läbiminek mitmel korral, et surmasõlmedel prillid, mobiilid jms alla ei sajaks. Nägime ka Sigatüüka koori laulmas. Suundusime edasi Hogsmeadis olevatele järgmistele atraktsioonidele. Sigatüüka lossis oli Harry Potteri Forbidden Journey sõit, mis oli Steni sõnul parim sõit, kus ta kunagi käinud on, ent minul ajas see 3D-4D liikumisega südame nii pahaks, et suutsin mõelda vaid sellele, millal see küll lõppeb. Flight of the Hippogriff oli ca 30 sekundit kestev peresõbralik roller coaster, mis erilist vaimustust meis ei tekitanud. Selles pargis olid kõigi atraktsioonide istmed väga väikesed ja seetõttu pole ime, miks väga paksusid inimesi erinevalt Disney Wordist me ei näinudki. Oluline faktor, mis muutis meie pargikülastuse väga meeldivaks olid olematud järjekorrad tänu ostetud Expresspassile. Enamasti olid järjekorrad ca 30 minuti, aga lahedamatel ca 60-75 minutit, ent meie ei pidanud üheski järjekorras olema üle 10 minuti. See oli tõeliselt meeldiv ja igati seda Expresspassi raha väärt (99 dollarit päev ühe inimese kohta). Ohh.. seal pargis oli niiiii palju põnevaid-hirmsaid-tipptasemel atraktsioone! Pole ime, et seal alla 6.aastaseid lapsi oli vaid mõni üksik. Kui välja arvata Sinbadi kohutav show, siis kõik ülejäänud käidud atraktsioonid olid täiuslikud. Näiteks Hulki roller coaster oli nii kiire, et mul, ja nagu hiljem selgus ka Stenil, läks ca 1 sekundiks pilt silme eest ära. Esireas istuda oli võimas! Lost Continenti show oli super. Veesõidud olid väga karmid. Esiteks olid sealsed laskumised väga järsud, teiseks oli ilmselgelt mõeldud sõidu tegemisel sellele, et oleks lahe ja mitte sellele, et inimesed jääksid kuivaks, mistõttu väljusime enamikelt sõitudelt läbimärjana. Õnneks olid need meie päeva viimased atraktsioonid, aga mul oli pärast sõite reaalselt aluspüksid ja rinnahoidja ka märg rääkimata muudest asjadest. Õnneks oli väga soe ilm, mistõttu ka väike vihmatibutus üldse ei seganud, vaid oligi pigem jahutav. Ja seda ütlen, mina, kes ma olen väga soojalembene! Ja õnneks olin võtnud endale vahetusriided kaasa, sest poodidel ja atraktsioonidel oli päris külm. Kuigi päeva alguses väga muretsesin, et me ei jõua kahte parki kahe päevaga läbitud, siis tänu Expresspassidele oli meil õhtul aega minna rongiga ka Diagon Alleyt avastama. Rongisõit oli lahedam kui ma arvasin. Diagon Alley oli samuti PALJU VÕIMSAM kui ma ette kujutasin. Esiteks oli see tohutult suur ala ning teiseks ülimalt detailne ja realistliku tunde tekitav. Eriti põnevad oli pimedad tänavad, kus oli musta maagia pood ning sai võluda võlukepiga igasugu süngeid loitse. Ooo.. see oli lahe! Peatänaval tuld purskav lohe, igasugu võluripoed (nt Weasleyde tränipood, kommipood, võluri riiete pood, lemmikloomapood, kirjatarvete pood jpm), pank, kus oli minus kõhedust tekitanud härjapõlvlane jpm. Seejärel liikusime läbi 9 3/4 platvormi uuesti rongile. Kusjuures tõesti tänu illusiooni efektile oli näha, kuidas sinna suunduvad inimesed läbi seina lähevad! Rongisõidul Sigatüükasse tulid rongi dementorid ja üldse nagu juba ütlesin oli rongisõit lahedam kui arvasin. Läksime Hogsmeadis Three Broomsticki sööma. Päeval olid seal tunnised järjekorrad, ent õhtul oli järjekord max 5 minutit. Võtsin kalkuniribid kartulite ja maisitõrvikuga. Proovisime ka külma butterbeari, mis oli isegi parem kui regular. Toit oli ülimaitsev ja kogu see õhustik suurepärane. Naljakas oli see, kui Sten tellis Sprite ja siis müüja ütles, et ta ei tea, millest käib jutt. Natukese aja möödudes tuli talle meelde, et tegu on vist selle mugude soodaga, aga seda võlurimaailmas ei müüda. Poodides kutsuti meid samuti mugudeks. Võrreldes Disney Wordiga on Universali park hoopis teistsugune. Saad kohe aru, et see pole Disney World. Disney WC-d on puhtuse etaljonid, Universali WC-d on okeid; Disney töötajad KOGU AEG naeratavad ja lehvitavad olles osa show-st, Universali töötajad on ka rõõmsameelsed, aga pigem teevad tööd; Disneys ei näe külastaja telgitaguseid - kõik, mis paistab on ideaalne, Universalis on näha ka telgitaguseid; Disney sobib ka väiksematele, Universal väiksematele ei sobi, kuna väga palju atraktsioone on pikkuse piirangutega (no ca 6aastane juba saab atraktsioonidele); Disneys on võimsad lõpushowd, Universalis lõpushowd ei ole. Disney`s on seda maagiat, Universalis on rohkem põnevust. Disneys top atraktsioone oli pargi peale ca kolm, Universalis aga ca üheksa. Ohh.. Harry Potteri maa oli võimas ja Universali Islands of Adventure samuti. Seal oli nii palju huvitavaid poode, põnevaid suveniire, hirmutavaid sõite ja ülidetailne atmosfäär. Õnneks on meil üks pargipäev veel.
0 Comments
Leave a Reply. |
Autor:Nüüd 26-aastane Anette oma mehega Ameerikas Orlando lõbustusparkides. ArchivesCategories
All
|