Krokodillipargis

Tänane päev ei läinud üldse nii nagu plaanisime, kuna ilm pöördus meie vastu täpselt siis kui plaanisime teha tegevusi õues. Hommikul veetsime paar tundi basseini ääres, kuna minu reisikaaslased on kalad. Ilm oli isegi minu kriteeriumitele vastavalt igati mõnus soe. Ilmateate kohaselt 31 kraadi, ent tuntav nagu 40 kraadi. Kuna eilsed põletused olid veel liiga värsked ja valusad, siis täna kreemitasime endid sisse 50 ja 30 kaitsefaktor päikesekreemidega. Minu jaoks oli basseini vesi liiga külm ning olles kergelt nohune ei kutsunud vesi mind üldse.

Lõuna ajal suundusime Crocodile Adventureland parki, mis on koduks ca 3000 krokodillile. Läksime täpselt showde ajaks. Saime väikestele krokodillidele süüa anda visates neile mingisuguseid koerakrõbuski taolisi krõbinaid, mis neile väga maitsesid. Tundus, et nad ette väga hästi ei näe ning pigem üritavad toitu haarata küljega peale lennates. Krokodille oli väga erinevaid, küll pikkade peenikeste koonudega, küll mage-ja soolavee krokodille. Viimased kasvavad väga suureks ja on ka väga agressiivsed. Põnevad olid ka kaks üksinda elavat väärarenguga krokodilli – ühel oli seljas suur küür ning teisel polnud saba arenenud. Ilma sabata krokodill upub vees ära, mistõttu tema basseinis oli vesi õige madal. Krokodillide ujumisstiil oli samuti muljet avaldav – nad hulbivad jäsemed laiali ja võimalusel puudutavad saba või tagajalgadega põhja. Kõigepealt vaatasime show-d nimega Mees versus krokodill, kus esineja võttis ühe ca 1,5m suuruse krokodilli sülle. Selleks ta tükk aega enne jahutas krokodilli basseini veega, sest see pidavat krokodilli rahustama. Lõpuks oligi krokodill täitsa rahulik ja mees sai ta üles tõsta ning demonstreerida krokodilli eriti hinnalist ja ilusat roosat kõhunahka. Seejärel tehti trikke ühe eriti suure soolaveekrokodilliga, kes olevat 40 aastat vana. See oli tõesti väga paks ja suur krokodill. Tema oli tükk aega vees juba jahtunud ja rahulikuks muutunud enne kui ta basseinist välja „lükati“. Nii kui ta sai basseinist välja, siis tegi ta suu lahti. See suu lahti hoidmine aitab krokodillidel oma kehatemperatuuri ühtlustada. Temale tehti koonule musi, mees pani oma käe talle suhu ja teine mees ronis talle kukile. Väidetavalt ei tundvat krokodill oma seljal mehe raskust, kuna krokodill ise kaalus üle tonni ning väikse aasia mehe raskus on sama nagu lind kõnniks turjal. Vähemalt nii meile öeldi. Käe krokodillile suhu panemisega olevat see nali, et nii kui krokodill saab aru, et tal on midagi suus, siis ta lööb lõuad kinni, nt kui higipiisk peaks suhu kukkuma või mees käega kuidagi keele vastu minema. Ühesõnaga see show oli väga hirmus, aga ka põnev, sest minu arvates on krokodillid ikka väga ohtlikud loomad. Nägime ka suurte krokodillide söötmist.

Lõuna võtsime krokodillide seikluspargis. Sõime kohalikku toitu riisi ja kanaga. Huvitav on see, et kohaliku toidu juurde kuuluvad ka pähklid ja kuivatatud anšoovised. Viimased mulle ei maitse, ent kõik muu toit oli väga maitsev. See oleks väga teistmoodi, kui meil ka lõunaprae juurde pähkleid antaks.

Peale pargis käimist läkski ilm käest ära. Hakkas kõvasti vihma sadama, kuigi meil oli plaan ronida ühe võimsa mäe otsa. Jalutasime selle asemel siis hoopis Oriental Village külakeses, käisime 6D kinos ning Imagination interaktiivses muuseumis. 6D kino filmiks oli Kanjoni ameerika mäe sõit ning see oli kõige ägedam 6D film, mida olen kunagi näinud. See lugu oli tõeliselt hästi tehtud ning kogu aeg oli väga huvitav, et mis nüüd küll järgmiseks saab. Imagination muuseum oli mõeldud eeskätt lastele ja koosnedes paarist toast väga palju endas ei sisaldanud. Ainukeseks põnevaks tegevuseks oli seal minu jaoks virtuaalreaalsuse film, kus pannes prillid ette näidati Langkawi ilusamaid vaatamisväärsusi ning oli võimalik 360 kraadi kogu aeg ringi vaadata nagu olekski ise seal koha peal.

Hotelli jõudes läksime lunastama sööki oma uusaastapeol võidetud voucheri eest Araabia restorani. See asus meie hotelli territooriumil, mis selgus, et on üllatavalt suur. Sõime kolmekäigulise õhtusöögi. Restoran oli iseenesest väga ilus, keskel oli jaapanipärane aed jõe ja sillaga, mida ümbritsesid igas ilmakaares olevad telgid üksikute laudadega. Proovisime hummust, kevadrulle, kana kebabi ning chish kebabi, juustukooki, puuvilja vaagnat. Stenile see toit väga maitses, minu arvates oli normaalne, kuna mul väga isu ei olnud. Siin soojas kliimas ega mul väga isu päeva jooksul ei tekigi, pigem on ikka mu reisikaaslased need, kes annavad märku, et vot nüüd on küll aeg sööma hakata. Ajavahega hakkab ka meil korda saama, kuna nüüd jääme Steniga juba täiesti normaalsel ajal magama.

---