Parim päev - matk, sild, jänesed ja kunst

Täna oli minu arvates senise reisi kõige parem päev. Ärkasime natuke varem kui tavaliselt, et jõuaksime oma ambitsioonikad plaanid realiseerida. Kiirelt hommikusöök ja juba olimegi autos, et sõita selle mäe juurde, kuhu otsa saab ronida ning seal ka koske uudistada. Trepist üles minek oli hommikuse trenni eest ning pärast jalad veel tükk aega tudisesid väsimusest all, ent see vaade mäe otsast oli seda väärt. Tõeliselt ilus. Reisikaaslased ujusid seal, aga kuna vesi oli minu jaoks väga külm ning nüüd on tekkinud nohule lisaks ka köha, siis eelistasin seda veeilu nautida kaldalt. Seejärel läksime koske vaatama, mis oli samuti väga võimas ning jõime värsket kookosemahla. Teel mäe otsa nägime ka rohkelt ahve, kes olid päris uudishimulikud inimeste suhtes lootuses ikka midagi neilt süüa saada. Ometi olid kõikjal sildid, et ahve ei tohi toita ja siis 9 põhjust välja toodud, alates sellest, et siis nende arvukus läheb liiga suureks kuni selleni, et ahvid võivad sul sõrme ära hammustada.

Järgmine sihtmärk oli meil CableCar-ga sõita Langkawi kõrgeima mäe otsa ning jalutada Skybridge sillal. Langkawi CableCar olevat maailma kõige järsem köisgondel. Sõit mäkke oli kiire ja ilus, ent mäe otsas olev vaade oli tõesti hingematvalt ilus. Seal sillal olid klaasist kohad, kuhu sai peale astuda ning alla vaadata. Väga kõheda tunde tekitas. Ei kujuta küll ette selliselt kõrguselt alla hüppamist nagu meil Uus-Meremaal on plaanis. Pean seda benjit veel tõsiselt kaaluma. Hetkel on mu mõistus veel liiga selge, et seda teha. Kuigi piltidelt tundub ilm väga pilvine, siis tegelikult oli ilm ülikuum ning kui päike välja tuli oli tunda naha kõrbemist. Ilma päikeseprillideta hakkas mul silmadel üpris  ruttu valus, kuna seal on nii ere valgus, mistõttu olin enamiku päeva prillidega. Ilma päikesekreemita oleks siin ärapõlemine üpris kiire.

Järgmine üliäge elamus täna oli Jaapani restoran, kus sõime lõunat. Seal olid väga omapärased lauad, mis alguses jätsid mulje nagu tuleks istuda põlvili laua taga, ent tegelikult oli maapind tooliks ja laua all oli koht jalgadele. Sealne toit oli imemaitsev. Sõin sushit ja suppi. Nämm.
Edasi vaimustas mind jäneste aedik. Seal oli ca 30 jänest, sai anda neile porgandit süüa ning neid sülle võtta. Nad olid kõik väga uudishimulikud ja pehmed ja armsad ja ronisid lähedale ja olid sõbralikud. Eelkõige lootsid nad aga süüa saada. Ma olin neist nii vaimustuses ning muudkui võtsin neid sülle. Kõigepealt ühe valge ja siis ühe beeži. Ja nad rahulikult istusid mul süles ja olid nii nunnud.

Seejärel suundusime 3D Kunsti muuseumisse. Bangkokis olles olime ühes sellises käinud ning teadsime juba mida oodata. Põhimõtteliselt on tegu pilte täis muuseumiga, mis on sedasi joonistatud, et kui pildi lähedale minna ja õige nurga alt pilti teha, siis jääb mulje nagu oleksid selle pildi sees. Osad pildid olid Bangkokiga samad, ent oli palju täiesti uusi pilte. See muuseum meeldis mulle väga.
Õhtul sõime oma kodu hotellis. Võtsin nagu ikka brokkoli supi ning kõrvale teed.