Uus-Meremaa kui Jurassic park

Lennuk jäi natukene hiljaks ning lisaks kaotasime ka ajas. Nüüd on meil ajavahe Eestiga 11h, see tähendab, et kui Eestis on alles kell 13.00, siis meil on juba sama päeva õhtul kell 23.00. Lennukis pidime täitma lehekese, kuhu märgime, mida soovime deklareerida. No näiteks kas meil on puuvilju kaasas, või ravimeid või relvi ja kuhu me suundume jne. Nimelt on Uus-Meremaalased väga kartlikud võõrliikide osas ning seetõttu võib võõra puuvilja sissetoomise eest saada trahvi ca 400 eurot. Lennujaamas kotte oodates peatus „narko“koer meie reisikaaslaste kottide juures ning hakkas kõvasti klähvima. Selgus, et üks reisikaaslane oli unustanud mitmed õunad, apelsinid lihaga võileivad jms kotist välja võtta ning nüüd saime oma deklaratsioonilehtdele kurjad märkmed peale. Seda hullem, et ka sellele deklaratsioonilehele ei olnud reisikaaslane märkinud, et neil sellised asjad kotis on. Saime pika loengu politseinikult. Lisaks otsiti meie kotid põhjalikult läbi, näiteks pidime ette näitama oma matkajalanõude tallad ega seal võõrliike sisaldavat muda ei ole. Saime oma rendiautod kätte ning seejärel suundusime Taurangasse. Uus-Meremaa liiklus on vasakpoolne. Kõikjal teedel on sildid, mis kas soovitab roolis olla kaine peaga, sõidu ajaks oma mobiil välja lülitada, mitte unustada kasutada turvavööd, mitte kiirustada, aeglustada, teavitavad kurvidest, möödasõidu võimalustest ning libedatest lõikudest, maksimaalseks lubatud kiiruseks on siin 100km/h. Uus-Meremaal on hetkel suvi. Õhutemperatuur on siin aasta ringselt 10-30 kraadi, hetkel siis pigem see ülemine pool. Uus-Meremaa on jagunenud kahele saarele: põhja-ja lõunasaar. Meie oleme vaid põhjasaarel ning seda kokku 5 päeva. Uus-Meremaal on imelikud stepslid, mistõttu pidime ostma uued adapterid. Jõudsime käija Karanghake pargis, kus oli pikk jõgi, mida ümbritsesid mägedes olevad vanad kullakaevandused. Kullakaevandustest olid järgi pimedad koopad, kus siis iphone valgusega liikusime. Nägime seal ka helesiniselthelendavaid ussikesi koopa laes, mis oli päris kift. Üldiselt meenutab Uus-Meremaa mulle Jurassic Parki filmi, kuna siin on hästi palju sõnajalgu, nii kõrgeid kui ka madalaid ning kõikjal on väga palju ja suuri mägesid. Pigem peaks Uus-Meremaa nimi olema muhumaa. Kui mäed välja arvata, siis on Uus-Meremaa väga Eesti loodusega sarnane. Küll ei ole Uus-Meremaal eriti loomi, kõigest jänesed, opossumid ja metssead. Mingisuguseid suuri kiskjaid neil ei ole, rääkimata krokodillidest. Uus-Meremaal on palju põlde, kus elab väga palju lambaid, nagu nad on siin üldse suured farmerid. Siin esineb ka maavärinaid, kuna Uus-Meremaa asub laamal, mis nihkub vaikselt Austraalia laama alla. Viimati esines maavärin 2010 aastal. Kahekorruselisi maju ei ole ma veel näinud, kuigi sõitsime läbi mitmete linnade. Siin on väga popid ühekorruselised väikesed majakesed, mis meenutavad Ameerika väikesi majakesi. Internetiga on siin väga kehvasti. Hotellides on interneti piirang 500 MB, mille eest jõuab paar korda tripadvisori saidil käija ja juba ongi nett läbi. Elu ilma Internetita on päris kohutav. Toiduhinnad on siin väga krõbedad. Seda saime tunda suvalises bensiinijaama kohvikus süües. Kõik praed maksavad ca 20 eurot, supid 10 eurot-15 eurot, isegi väike küpsis maksab ca 3-4 eurot. Kuigi toit oli väga maitsev, on see minu arvates ikka päris kallis. Muidu on tegu valgete inimeste maaga, ühtegi tumedanahalist pole ma veel siiani kohanud.

---

Päeva lõpetasime termaalbasseinis ujudes, kus kraade oli üle 40 kraadi. See oli tõeliselt mõnus pärast sellist pikka reisipäeva(i).