Malaisias Langkawi saarel

Ärkasime väga vara. Pakkisime kiirelt kohvrid, sõime hommikusöögi ning juba ruttasime taksoga lennujaama suunas, et jõuda lennule suunaga Langkawisse. Tegu on Malaisia põhjaosas asuva saarestike kompleksiga, kus veedame järgnevad 7 päeva puhates. Lennukis jõllitasin enda ette ja lugesin lennuki ajakirja. Und mul ei tulnud. Lend kestis 1,5h ning läks väga ruttu. Langkawi lennujaamast rentisime endale auto. Saades kohvrid kätte oli meil autorendi mees nimesildiga vastas ning juhatas meid maja ees ootava autoni. See oli päris mõnus, kuna tavaliselt läheb autorendi paberitega ja auto otsimisega parklast kaua aega. Nüüd pidi tegema vaid paar sammu ja olimegi auto juures.

Malaisias on minule üllatuseks vasakpoolne liiklus. Leidsime oma hotelli üles, käisime hotelli restoranis söömas ning tegime lõunauinaku, et uusaasta tähistamiseks erksad olla. Mul oli enesetunne üpris kehv, tõusis palavik ning neelata oli valus. Õhtuks läks aga enesetunne paremaks ning sain ka pidustustest osa võtta. Hotellituba on meil väga avar ja rõdult ilusa vaatega merele. Tõeliselt uhke. Hotell oli kõvasti peoga pingutanud – toit oli väga rikkalik ning õhtu programm tore. Ka ilmaga vedas, sest kuni kella üheksani sadas päris kõvasti vihma, ent ilutulestiku ajaks ikka sadu lõppes. Süüa oli alates krabidest ja sinimerekarpidest kuni jäätise ja eri magusate kookideni. Lauljad laulsid tuntud hitte ning tegid seda tõesti super hästi. Inimesed tantsisid, pidasid kõnesid maailma rahu kohta, Sten osales ka ühes mängus ning selle võites saime auhinnaks tasuta õhtusöögi kahele Araabia restoranis. See oli väga tore kingitus, mille kindlasti ühel õhtul ära realiseerime. Inimesi oli Sudaanist, Venemaalt, Šveitsist, Itaaliast, Hiinast jne. Nagu ikka olid kõige lärmakamad venelased, kuigi neid oli vaid kaks! Venelased olid ka ainsad inimesed, kes olid silmapaistvalt purjus. Ohh.. stereotüübid kehtivad ka Eestist niivõrd kaugel nagu seda on Malaisia. Väike maailm!