Läheb reisiks

Kust selline reisiidee?

Lõbustuspargid on toredad, aga temaatilised lõbustuspargid on klass omaette. Plaan minna Ameerika idakaldale lõbustusparkidesse valmis mul 12.aastaselt, kui käisin perega esimest korda Magic Kingdomi Disneylandis ja ühes Universal pargis. Kogu see maailm ja atraktsioonid olid uskumatud ning jätsid unustamatu mälestuse. Sellest ajast sai alguse soov uuesti tagasi tulla ja rohkem parke külastada. Nüüd 14.aastat hiljem oma sünnipäevaks olen oma unistust teoks tegemas - tagasi Ameerikas ainult lõbustusparke külastamas! NB! Selles blogis on kuupäevad reisile vastupidises järjekorras.

Ettevalmistused

Eelinfot uurides selgus, et just sellel suvel on nii Universal Stuudios kui ka Walt Disney Worldis tähtis aeg. Esimene avas suve alguses oma esimese võimsa veepargi Volcano Bay ning teine Animal Kingdomis James Cameroni abil Avatari maa koos vastavate uute atraktsioonidega. Lisaks Universal Stuudio parkidele on kavas külastada ka Walt Disney Worldi parke ning Seaworldi. Kõik pargi piletid ostsime ca 2 kuud ette ära. Ostsime Disneylandi 5 päeva park hopper plus piletid, mis võimaldavad minna viiel päeval mistahes Disneylandi parkidesse ning lisaks kahe nädala jooksul veel viide Disney atraktsioonile (sh Disneylandi kahte veeparki, kahele minigolfi rajale jms). Ostsime ka Universal Stuudio kolme päeva pileti, mis võimaldab minna neil päevadel mistahes kolme Universali parki ning ka järjekordades seismist vähendavad Fastpassid. Lisaks veel Disneylandi Magic Kingdomi telgitaguste tuur ning Seaworldi piletid läksid kõik kokku ühele inimesele ca 1100 eurot. Kuigi alguses tundus ahvatlev mõte ööbida mõnes Universal Stuudio või Disney resort hotellis, et saada lisaboonuseid parkidesse minekul (nt spetsiaalne transport parkidesse, varasem sissepääsu luba), siis jäi see mõte siiski soiku. Isegi kehvade Disney hotellide hinnad jäävad 130 euro kanti, paremad on 250 eurot öö, meil on plaan olla Ameerikas ligi kolm nädalat ning leidsime, et on mõistlikumaid kohti, kuhu raha paigutada. Valisime endale ööbimiskohaks hotelli, mis asub täpselt Disneylandi ja Universal Stuudio vahel, et oleks mugav mõlemasse parki sõita. Lennupiletid ostsime samuti Miamisse ja mitte Orlandosse, millega "võitsime" rahaliselt ligi 500 eurot, ent "kaotasime" autosõidu aja st. vajaduse sõita 3h Miamist Orlandosse ja pärast tagasi. Sten oli nõus sõitma. Kuna plaanisime minna augustis, mis on puhkuste tipphooaeg, ei lootnudki me kõike väga odavalt saada. Kindlasti kui minna hooaja väliselt on võimalik nii pargi piletid, ööbimise kui ka lennupiletid saada odavamalt.
Meie lennupiletid ühe peale: ca 800 eurot
Meie autorent ja ööbimine 16 ööpäevaks: ca 2400 eurot
Pargipiletid: ca 1100 eurot nägu

Reis Tallinn-Frankfurt-Miami-Orlando

Esimene shokk tabas meid lennujaamas, kui hakates ennast lennule registreerima selgus, et teenindaja ei lase meid lennule, sest meil pole kehtivaid Ameerika viisasid. Nimelt kehtivad Ameerika viisad kaks aastat ja meil olid need üks kuu tagasi läbi saanud. Täielikud lambad oleme ikka, et nii tähtsat asja enne reisi üle ei kontrollinud! Loomulikult olime tulnud lennujaama just viimasel hetkel, et ei peaks seal kaua ootama. Olin täielikus shokis. Sten helistas oma isale, kes oli kaks aastat tagasi Ameerika viisasid teinud ja kes teadis juba, kuidas ja kus viisasid veebi teel teha. Pühapäeva hommikul kell kuus USA viisade saamine tundus lootusetu ettevõtmine. ESTA leheküljel oli kirjas, et viisa taotlusele vastuse saamine võtab aega kuni 72h ning kuna oli pühapäev tundus, et meie puhul on see aeg pigem rohkem kui vähem. Pärast läbirääkimisi eri lennujaama teenindajatega lasti meid ikkagi Frankfurdi lennule ning ka pagas saadeti kuni Frankfurdini. Kaaludes eri võimalusi tundus kõige tõenäolisem, et peame paar päeva Frankfurdis olema ning uued lennupiletid ostma, mis tähendab kahe peale ligi 1000 eurost väljaminekut. Olin emotsioonitult shokis. Võtsime Frankfurdis oma kotid ja lootsime, et saame ESTA vastuse viisade kohta. Uskumatu, aga saime oma ESTA viisad ning saime õigeagselt Miami lennule registreerida! Vaatamata sellele, et lennuk oli kahe korruseline hiiglane, oli see täiesti välja müüdud. Kuigi olen lennukitega päris palju lennanud oli minu jaoks see lend kolmes mõttes ebameeldivalt uudne. Esiteks seetõttu, et kui olime lennukisse maha istunud teatas piloot, et konditsioneer on katki ning see töötab vaid siis kui mootorid on täisvõimsusel töös, mistõttu enne lendu tõusmist hoiti kõiki uksi lahti, et õhku tuleks ja konditsioneer lülitati sisse vaid kõrgel taevas olles. Seetõttu oli ka maandumine paras piin, kuna kabiinis läks niii soojaks ja umbseks. Teiseks seetõttu, et keset lendu teatati, et nüüd oleks vaja arsti. Koheselt nägin kahte lennureisijat kiirelt püsti tõusmas ja suundumas lennuki tagaossa. Mõtlesin, et lähen, aga ilma Stenita tundus appi minemine imelik, sest Stenil üldarsti haridust rohkem kui minul. Kuna aga kaks inimest juba kiiresti läksid, siis mõtlesin, et seekord ei lähe. Teinekord, kui tõesti teist arsti käepärast ei ole, siis lähen. Kolmandaks teatas piloot 30 minutit enne maandumist, et ilmatikuolud Miamis on halvad ja võib-olla ei saa me maanduda ja peame ümber Miami ringi tiirlema, aga ärgu me muretsegu, sest bensiini jätkub veel kolmeks tunniks! Mõte sellest, et pean kolm tundi Miami kohal tiirlevas lennukis olema tundus väga ebameeldiv, lisaks ka fakt, et meil on natuke bensiini veel järgi. Õnneks maandusime siiski õigeaegselt ning ei pidanud mitu tundi Miami kohal tiirlema. Mind üllatas ka Ameerika vähene turvakontroll, mäletasin, et varasemalt pidid küll eranditult kõik jalanõud ja vööd ära võtma, ent nüüd lihtsalt jalad laiali ühe metallidetektori juurde ja asi tehtud.  Autorendis prooviti Stenile küll Cabriolett maha müüa, ent Sten jäi meelekindlalt punase väikese Hyundai juurde. GPSi saime ilusti tööle ja jõudsime maailma kõige pehmemate linadega hotelli. Hotelli tutvustuses olid need pehmed linad eraldi välja toodud - need on tõesti väga pehmed!