Disney Typhoon Lagoon veepark

Täna oli meil kavas puhkepäev, mille planeerisime veeta ühes Disney veepargis. Täna oli imeilus päev - palju päikest, kraade 34 ning vahepeal ka väike tuul. Jõudsime parki ca kell 12 ning käisime esmalt kõik sõidud läbi. Seal pargis oli tõesti midagi igale maitsele - oli nii kiiremaid kui ka aeglasemaid sõite. Oli nii kummiga kui ka kummita sõita. Kõige võimsam oli kahtlamata veebassein, kus iga natukese aja tagant tehti ligi mitme meetriseid laineid. Ma pole kunagi nii suuri laineid üheski basseinis näinud. Need lained olid nii võimsad, et laine jõud tõmbas inimesi endaga mitu meetrit kalda poole kaasa iga kord kui laine tuli. Iga kord kui laine tekkis, siis naljakas oli see, et palju inimesi hakkas alati hirmust-rõõmust karjuma. Tõsimeeli tekkis seal selline tsunami tunne. Kui ikka selline 2-3 meetrine veesein sinu poole tuleb, siis võtab kõhedaks küll. 

Disney oskab tabada seda õiget tunnet, mis peab ühes pargis tekkima. Kõikjal olid troopilised taimed, palmid, sõnajalad, kostus mõnus surfi-ranna muusika, siidised liivaalad, piisavalt päevituskohti kõigile. Ohh.. see oli mõnus. See on kindlasti üks kõige turvalisemaid veeparke, kus olen kunagi käinud. Ja, kuna olen kerge veefoobik, siis panen selliseid asju väga tähele veepargis olles. Esimene rõngaga sõit, kuhu läksime järjekorda, siis nägin kuidas väike poiss käis paadiga liumäelt basseini sõites paadiga ümber ja vajus vee alla, koheselt andis vetelpääste helisignaali, tegi ca kahe meetrise vettehüppe, jõudis poisini ning aitas ta veest välja. Vetelpääste oli kõikjal, iga atraktsiooni kohta oli vähemalt 3-4 inimest valves. Rääkimata sellest võimsast lainebasseinist. Ja kui ma ütlen valves, siis mitte sõbrannaga juttu rääkimas ja hajevil oma mõtetes, vaid tõesti pingsalt otsimas ega keegi ei vaja abi. Lisaks iga atraktsiooni puhul joonised, kuidas peab sõitma, kust kinni hoidma, kui ka valjuhääldist kostvad juhendid. Näiteks sõitsime ühel kummipaadil istudes mööda lifti üles ja seal oli tehtud väikene stseen piraatidest, ma korra lasin mõlema käega kummipaadi hoidmiskohtadest lahti ja kuigi seal oli mingi 10 paaditäit inimest kostus juba kõlarist, et palun hoidke vähemalt ühe käega kinnihoidmise kohast kinni. Steni arvates olid selles veepargis sõidud liiga lahjad. Samas näiteks ühte liutorusse mina ei julgenud minna (vt fotot), kus ülikiirelt alla kihutades Sten tõdes, et see oli päris hirmus. Ca kella 17.30 ajal pandi kõik atraktsioonid kinni ning inimesi enam vette ei lastud, kuna oli äikesetormi hoiatus. Õhtul tuligi suur padukas. 

---

​
Õhtul käisime oma hotelli lähedal asuvas Orlando Outletis shoppamas. Mõtlesime, et no kell on juba 21.30, et ehk õnnestub seal midagi veel süüa, aga vaevalt, et shoppata väga saab. Selgus, et poed on lahti kuni 23.00-ni ja me ei ole sugugi ainukesed ööloomad, kuna pood oli inimesi täis. Neid inimesi jätkub siin Orlandos ikka igale poole! Forever 21 poes shopates juhtus veider situatsioon. Nimelt oli kassas väga pikk järjekord (no mingi 20 inimest) ja kui jõudsime lõpuks kassani astus meie juurde tumedanahaline naine, kes soovis meie kauba eest ise maksta, et ta ei peaks ootama oma asjade maksmisega järjekorras. Endal oli tal mingisugune miljon hilpu, kingad, peapaelad jne. Natuke kõhedaks võttis, kui meie ja tema asjade tegelikuks maksjaks osutus tumedanahaline ülimalt musklis kuldketiga maikas olev meesterahvas. Aga kõik sujus. Sööma läksime ühte salati söögikohta, kus sai valida endale ise salati komponendid - nagu subways võileibade puhul. Ameeriklased oskavad isegi salati portsud teha liiga suured, aga samas ka väga maitsev.