Kuala Lumpuri lummuses

Täna ärkasime õige vara, juba enne kella kaheksat, et jõuda 8.30-ks Twin Towerist pileteid ostma, kuna piletid müüakse seal esimese paari tunniga kogu päevaks välja. Twin Tower on teatavasti üheks Kuala Lumpuris olevaks maamärgiks olles maailma kõige kõrgem kaksiktorn – 452m. Hommikuse jooksu käigus ostsime sealt piletid ning tutvusime ka seal läheduses oleva suure pargiga. Inimesi oli pargis palju – kõik trenni tegemas. Ilm oli väga mõnus soe.
​

Nii võimsat hommikusööki kui tänane hotelli hommikusöök pole ma oma elus veel kohanud. Seal oli tõesti kõike: sushi, supp oma maitse järgi, kotletid, kanad, munad, juustud (ka Cambiert), jäätised, muhvinid, kõiksugu moosid, magusad kastmed, värskelt pressitud mahlad 6 eri sorti jne. Huvitav oli see, et supi jaoks pidin kõigepealt valima välja koostisosad, mis oma suppi soovin. Teenindaja siis tõstis need kõik kõigepealt kaussi ning seejärel fritüüri taolisse anumasse, kus keetis koostisosad ära. Kõik oli ülimalt maitsev. Tõesti uskumatu.

Ostes Twin Towerisse piletid öeldi meile, et me peaksime olema kohal 10-15 minutit enne oma etteantud aega. Arvasime, et see on selline soovituslik aeg, ent tegelikult selgus, et sealne kord on väga karm. Nii kui kasvõi ühe minuti jääd hiljaks, siis on pilet kehtetu ja ettenähtud grupp sõidab lihvtiga üles ja ongi kogu lugu. Jõudsime taksoga kiirustades 3 minutit enne oma pileti lõppemisaega. Kuidagi oli söömise ja hotellis kohmitsemisega läinud meil liiga kaua aega. Puhkusel see aeg lihtsalt kaob kuskile ära. Twin Tower oli võimas. Kõigepealt viidi meid liftiga vist 42-le korrusele, kus asus kahte kõrget torni ühendav sild. See sild ei ole aga majade külge ehitatud, vaid on lisatud hiljem. Seetõttu suure tuulega, kui tornid kõiguvad, siis võib ka sild kergelt kõikuda. Silla ja torni ühenduskohal oli spetsiaalne osa ehitatud, mis annab kõikumiseks ruumi ca 30cm, mis pidavat liikuma maksimaalselt kui tuul on 160m/s, ent Kuala Lumpuris ei pidavat tuul olema kunagi üle 60m/s. Üles lubati korraga vaid 20 inimest, mis oli vähe arvestades kui suur oli see vaateala. Edasi viidi meid otse tippu – 86-ndale korrusele, kus olid interaktiivsed tablood ning imekaunis vaade. Lõpuks juhatati meid 83-ndale korrusele, kus olid toodud võrdlused teiste maailma kõrgemate tippudega. Enamik maailma tippe asub Aasias ning jääb sinna 450m kanti.
​

Seejärel läksime shoppama, kuna minul oli vaja osta endale Uus-Meremaa reisiks soojem ese (seal pidavat olema ca 15 kraadi). Shopping keskusi on siin tõesti hulgaliselt ning need kõik on tohutu suured: mitmed korrused ning palju poode. Oi, kui tüütu on sõita viiendale korrusele, hea kui kaubanduskeskus asub ikka max kahel korrusel. Hinnad on siin üpris sarnased Eesti hindadele. Kuna jopede valik on siin väga kehv, siis lõpuks leidsin endale sooja tsemperi. Sattusime ka kohalikku toidupoodi, mis sarnanes meie Stockmanniga. Selle vahega, et seal poes sees oli söökla ning mahlabaar. Smuutid on siin väga populaarsed, kusjuures igaühe juures on alati kirjas, et see parandab seedimist või aitab immuunsüsteemi tugevdada või aitab vähki ennetada jne. Maitsesime hapu ploomi, guaava, draakonivilja ning veel millegi värskelt pressitud smuutit, mis maitses pigem nagu soolane- kui magustoit. Aga maitsev. Ostsin lõunaks endale kaasa ka sushit, kuna siinne sushivalik on lihtsalt vastupandamatu. Valisin endale ühe sushi kaupa viis erinevat sorti lõhega. Kusjuures kõik need sushid olid lihtsalt riisi ja lõhega. Nämm..
​

Meie edasine plaan hõlmas endas tripadvisoris väga kiidetud lauamängukohviku Boarders üles otsimist ning seal mängude avastamist. Metrooga kohviku juurde jõudes nägime ära tõelise aguli piirkonna, kus tänavad olid paksult toitu, inimesi (peamiselt noori?), autosi ning ärisid täis. Igas majas oli allkorrusel äri ning tõenäoliselt ülemisel korrusel elas äri omanik. Lauamängukohvik oli hubane. Pidime jalanõud ära võtma ning seal oli suur riiul mänge täis, kus siis nagu lapsed kommipoes valisime põneva välja ning siis kohviku personal hakkas meile mängu selgitama. Seal oli väga palju uusi mänge, mis tulid välja alles Esseni lauamängumessil. Üldse oli mänguvalik super hea. Mängisime kuute uut lauamängu, mille kohta oli Stenil infot, et need on head mängud va üks reisimäng, mida ma soovisin mängida. Oi, seal olles aeg lendas võluväel. Nii põnev oli!
​

Õhtu lõpetasime uuesti seal, kus päeva alguseski – Twin Toweri kõrval olevas pargis, kus toimus imeilus purskkaevude show idamaise muusika saatel. See ei olnud küll nii võimas nagu Las Vegases Bellagio hotelli ees toimuv, ent siiski väga kaunis. Lihtsalt see idamaine muusika ei ole nii kulmineeruv kui läänelik muusika. Aga mis ma ütlen, ikka ilus oli. Hops, taksoga koju ning ruttu magama, et olla valmis homseks surmaretkeks.
​