Täna oli reisupäev. Uluru lennujaam oli imepisike ning asus meie ööbimisest 5 minuti kaugusel. Öösel oli kõvasti sadanud. Uluru lennujaamas olime eelviimased, kes boardingul lennukile läksid ning jalutuskäigul lennuki poole meid peatati. Turvamehed tulid ja teatasid, et peame minema tagasi boardingu alale. Alguses arvasin, et lennuk on ülebroneeritud ning me lihtsalt ei mahu, ent siis selgus, et kogu lennuk deboarditakse. Nii juhtuski, et kõik pidid lennukist välja tulema, kuna piloot oli avastanud lennukil mingisuguse tehnilise rikke, mistõttu kutsuti kohale remondimees. Kõigepealt pidime ootama, siis selgus, et meie lend Alice Springsi tühistatakse ning asendatakse otselennuga Sydneysse. See oli väga hea, kuna see tähendas meie jaoks 1h vähem lennusõitu ning lisaks saime lennujaama kohvikust piletite eest kompensatsiooniks süüa, juua ja snäkke osta. Pidime küll kokku ligi kolm tundi lennujaamas ootama, ent see aeg läks ruttu ja Sydneysse jõudsime vaid 30 minutit hiljem kui muidu oleksime jõudnud algse plaani järgi. Sydneys oli meil probleeme autorendiga. Küll öeldi, et meie autorendifirma asub International lennujaama terminal, sõitsime siis kurja hiinlasest taksojuhiga sinna, siis selgus, et ka seal pole seda autorendifirmat. Hiljem selgus, et expedia on üks kohutav broneerimissait, kes annab valed kontaktid ja valetab. Pärast suurt segadust ja pikka ootamist saime ikkagi auto kätte ning suundusime ööbimiskohta. Sydneys ööbime suures majas, mis on kahe korruseline ning näeb väga uhke välja. See asub Bankstown metroopeatuse juures. Kokku on 4 magamistuba, igaühes oma vannituba, on ka väike iluaiake purskaevuga. Käisime õhtustamas lähedalasuvas tai söögikohas, kus minu supp ja riis olid ülimaitsvad ning arutasime üheskoos järgnevate Sydneys veedetavate päevade plaane.

Täna ärkasime väga vara ning kiirustasime Kuala Lumpuri lennujaama. Kella seitsme ajal hommikul oli kiirteel linna minevas suunas juba kilomeetrite kaupa ummikuid. Meil vedas, et meie suunal ei olnud veel ummikuid tekkinud. Andsime auto ära, check-in`i jõudsime paar minutit enne selle sulgemist, võtsime hommikusöögi lennujaamast ning seejärel jooksime lennukile, kusjuures kui oma gate`ni jõudsime oli tablool juba märge, et gate closing ning kui üks reisikaaslane poleks jooksnud gate ja öelnud, et me ka tuleme, siis oleksime lennust maha jäänud. Lendasime ca 1h Kuala Lumpur-Singapur. Singapuris olime Cathaway lennufirma loungis, kuna järgnevad lennud olid meil äriklassis. Singapuri loungis oli väike toiduvalik, ent diivanid olid väga pehmed. Edasi lendasime ca 4h Hong Kongi. See oli ikka tippklass. Lennu alguses toodi tervitusjoogid, soojad käterätid käte puhastamiseks, meesteenindaja käis ja tutvus kõigi äriklassi olevate reisijatega, pakuti rohkelt süüa kattes eelnevalt valged linad lauale ning vaatasin mitut filmi. Cathaway valiti eelmisel aastal parimaks lennufirmaks. Hong Kongi äriklassi lounge oli hiiglaslik. Käisime duši all, mis oli väga mõnus pärast pikka reisi. Seal olid kõik rätikud, hambaharjad, -pastad olemas. Ootasime seal päris mitu tundi enne, kui saime lõpuks oma viimasele lennule – 10h kestvale Uus-Meremaa Aucklandi lennule. See läks ruttu, kuna enamiku ajast magasime. Tekk oli nii mõnus ja üldse tool läks nii alla asendisse, et oli mõnus voodi tunne. Ohh.. see lendamine on ikka päris tüütu, aga kui on ikka soov maailma näha, siis peab selleks valmis olema.

Haarasime kiirelt hommikusöögi ja ruttasime lennule suunaga Kuala Lumpur. Õnneks oli meil lennujaam 3 minuti kaugusel hotellist seega ei pidanud me väga palju aega sõiduks arvestama. Lennujaam oli pisike. Meie lend hilines 30 minutit tõenäoliselt veel hommikul kestnud tormi tõttu. Lend kestis 1h 15 minutit. Väikse vahekokkuvõttena selgus, et meil on siiani reisil tehtud 6 lendu ning 11 lendu on veel kolme nädala jooksul ees!! Kuala Lumpuris rentisime auto ning sõitsime kiirteesid mööda oma kesklinnas asuvasse hotelli – Sheraton Imperialisse. Tegu on uhke 5 tärni hotelliga, mis meenutab mõnda bondi filmi. Meie toas on isegi sissekäidav garderoob! Üldse on tuba hiiglama suur ja kogu hotell väga luksuslik. Kõikjal on turvamehed ning ust avab korraga 2-3 inimest! Tänaseks tipphetkeks oli kahtlemata Upside Down maja, kus kõik oli peaalaspidi ehk siis põrand oli lae asemel ja vastupidi. See oli väga lõbus. Lennuki hilinemine, rendiauto saamise hilinemine, ummikud kiirteedel ja äraeksimine Upside Down maja poole minnes ning lisaks veel Twin Towerisse mitte saamine, kuna kõik piletid olid tänaseks väljamüüdud, muutis käigu pealt meie päevakava ja ambitsioonikaid plaane. Lõpuks jõudsime veel hotelli vastas asuvasse kaubanduskeskusesse shoppama ning hotelli loungis mokteile jooma. Esimest korda elus jõin õuna mojitot ja jäin väga rahule. Kuala Lumpur erinevalt minu eelarvamusest polegi nagu Bangkok, siin ikka tuk-tuke ei sõida ja ka elavat tänavakaubitsemist pole mulle silma hakanud. Tundub, et tegu on viisaka linnaga, kus on pilvelõhkujaid ja äri õitseb, ent samas on kõrghoonete vahel ka täielikke uberikke, mille elanikud ei oska hoida korda kuhjates oma maja ümber prügi. Jõevesi, mis läbib linna, on tumepruun ning igasugust solki täis. Liiklus on endiselt vasakpoolne. Juhid on üpris viisakad, signaale keegi ei lase ning kergelt lastakse reastuda ühest reast teise. Erinevalt Singaporest on siin Kuala Lumpuris kohutavalt palju autosid ja ummikud tunduvad olevat tavalised nagu ka väikesed automõlkimised. Homme alustame oma võimsa Kuala Lumpuri programmiga. Olen väga põnevil.