Ärkasime väga vara. Pakkisime kiirelt kohvrid, sõime hommikusöögi ning juba ruttasime taksoga lennujaama suunas, et jõuda lennule suunaga Langkawisse. Tegu on Malaisia põhjaosas asuva saarestike kompleksiga, kus veedame järgnevad 7 päeva puhates. Lennukis jõllitasin enda ette ja lugesin lennuki ajakirja. Und mul ei tulnud. Lend kestis 1,5h ning läks väga ruttu. Langkawi lennujaamast rentisime endale auto. Saades kohvrid kätte oli meil autorendi mees nimesildiga vastas ning juhatas meid maja ees ootava autoni. See oli päris mõnus, kuna tavaliselt läheb autorendi paberitega ja auto otsimisega parklast kaua aega. Nüüd pidi tegema vaid paar sammu ja olimegi auto juures. Malaisias on minule üllatuseks vasakpoolne liiklus. Leidsime oma hotelli üles, käisime hotelli restoranis söömas ning tegime lõunauinaku, et uusaasta tähistamiseks erksad olla. Mul oli enesetunne üpris kehv, tõusis palavik ning neelata oli valus. Õhtuks läks aga enesetunne paremaks ning sain ka pidustustest osa võtta. Hotellituba on meil väga avar ja rõdult ilusa vaatega merele. Tõeliselt uhke. Hotell oli kõvasti peoga pingutanud – toit oli väga rikkalik ning õhtu programm tore. Ka ilmaga vedas, sest kuni kella üheksani sadas päris kõvasti vihma, ent ilutulestiku ajaks ikka sadu lõppes. Süüa oli alates krabidest ja sinimerekarpidest kuni jäätise ja eri magusate kookideni. Lauljad laulsid tuntud hitte ning tegid seda tõesti super hästi. Inimesed tantsisid, pidasid kõnesid maailma rahu kohta, Sten osales ka ühes mängus ning selle võites saime auhinnaks tasuta õhtusöögi kahele Araabia restoranis. See oli väga tore kingitus, mille kindlasti ühel õhtul ära realiseerime. Inimesi oli Sudaanist, Venemaalt, Šveitsist, Itaaliast, Hiinast jne. Nagu ikka olid kõige lärmakamad venelased, kuigi neid oli vaid kaks! Venelased olid ka ainsad inimesed, kes olid silmapaistvalt purjus. Ohh.. stereotüübid kehtivad ka Eestist niivõrd kaugel nagu seda on Malaisia. Väike maailm!
0 Comments
Hommikusöök oli meil hotellis väga mitmekülgne. Minu lemmikuks olid puuviljad ja karri riisiga. Need roosakas-valged pallid kausis olid samuti puuviljad. Vaatamata kehvale välimusele olid need ülimagusad ja maitsvad.
Suundusimegi kõigepealt hop-on-hop off bussile, et linnaga tutvust teha. Mulle väga need bussid meeldisid, kuna alati kuuleb sealt midagi huvitavat linna kohta. Singapores asuvad näiteks kaks suurt kasiinot, mis sissetulekult on maailma kolmandad Macao ja Las Vegase järgi. 23% Singapore pindalast on juurde ehitatud vee arvelt. Seal elab 5,5 miljonit inimest, kellest enamik on hiinlased, järgnevad malaislased, indialased ning väikesed rahvusrühmad. Riigis on kõrge oodatav keskmine eluiga (meestel 80a, naistel 85a), kõrge elukvaliteet ning haridus ja meditsiininäitajates on nad samuti maailma toppides. Näiteks imikusuremus on Singaporis maailma kõige väiksem. Bussiga ringi sõites jättiski Singapore minu jaoks mulje, kui ühest ufo linnast, kus kõik on ideaalne. Kõikjal on väga väga puhas, kõikjal on pargid ja rohelus, kõikjal propageeritakse alkoholi-ja suitsuvaba elustiili, millel lisandub ka keskkonnasäästlik suhtumine, näiteks on kõikjal eri prügikastid, et oleks võimalik prügi sorteerida. Autosid on linnas mõõdukalt, kuna riik aktiivselt vähendab autode kättesaadavust. Esiteks tuuakse riiki vähe uusi autosid, teiseks algavad autolitsentsid 50 000 singapore dollarist (ca 0,8 eurot on 1 dollar) ning litsent kehtib vaid 10 aastat ja kolmandaks tuleb maksta vastavalt sellele palju autoga sõidad lisamaksu. Mida rohkem sõidad, seda rohkem pead maksma ehk siis riik näeb ühistransporti arendades vaeva, et inimesed liiguksid ringi pigem busside ja metrooga. Elu Singapores on kallis - 40 ruudune korter maksab ca 2 miljonit dollarit, ka kõik turistidele mõeldud atraktsioonid on kallid- alla 35 euro ei saa siin kuhugile. Üheks tripadvisori parimaks atraktsiooniks loetakse Singapore ühistransporti, mis on ideaalne. Alates tähistustest, ideaalsest täpsusest kuni pimedatele mõeldud tähistusteni. Käisime ja proovisime - oli küll ideaalne.
Oma reisi maailma teise otsa alustasime kodust, Tallinnast. Lennujaama jõudes selgus, et meie lend Oslosse on edasi lükatud 40 minuti jagu. Iga kord mõtlen endamisi, et küll see Tallinna lennujaam on ikka üks hubane ja mõnus lennujaam - igal pool on ruumi istuda, toolid on pehmed ning kõikjal on midagi põnevat uudistada ja lugeda. Näiteks seekord avastasin, et lennujaamas on inimsuuruses male nagu Harry Potteris oli. Nii lahe oli mängida, kuna esiteks polnud ma ammu malet mänginud ning teiseks annab suurte nuppude liigutamine mängule hoopis sügavama alatooni. Mind nii hullult ärritab, kui lennukile tuleb minna külmal maal läbi õue ning puudub toru, mis ühendaks lennukit lennujaamaga. Seda enam, et olin spetsiaalselt kõik joped ja muud soojad riided koju jätnud (lennujaama läksime kodust taksoga, et ei peaks soojasid riideid ja jalanõusid terve reis kaasa tassima ja näed siis, ikka sunniti meid õue minema). Oslosse lendasime 1h 15 ning seal lennujaamas suhteliselt jooksime järgmisele lennule suunaga Londonisse. Londonisse lendasime ca 2h, aga see oli äriklassis. Muidu oli äriklass nagu tavaline turistiklass, aga lihtsalt anti süüa ning kolme tooli asemel oli mõlemal pool reas kaks tooli seega oli natuke rohkem ruumi. Aga no see 2h lendamist läks nii ruttu, et jõudsin selle ajaga vaevalt uue National Geographicu ajakirja osa loetud. Londoni Heathrow lennujaamas veetsime ca 4h British Airway loungis, mis oli igati luksuslik. Ma ei olnud varem loungis käinud. Seal oli rootsi laud, krõpsu sai süüa, veini juua, palju diivaneid, kus puhata ning kiire internet. Kahjuks oli mul lennukis söömisest juba kõht väga täis ja peale paari penne ning mandariini ma midagi süüa ei jaksanud seda enam, et järgmisel lennul London-Singapur ootas meid ees kolmekäiguline õhtusöök. Aeg lennujaamas läks taas kord kiiresti - ju mul on huvitav reisiseltskond! :)
Jõudsime hotelli õhtul, ent plaan oli täna jõuda ka Singapuri öö loomaaeda. Võtsime takso, paar banaani ning kiirustasime öö loomaaeda. Loomaaed asus linna servas, ca 25 minutit taksosõitu meie hotellist. Olid eraldi loomaaed ja öö safari loomaaed, meie läksime just sinna viimasesse. Kuna meil oli pargi külastamiseks aega 3h enne pargi sulgemist südaööl, siis oli tempo ülikiire. Kõigepealt jooksime nahkhiiri vaatama, mis asus pargi loodeosas. Nahkhiired lendasid vabalt nagu linnupuurides, kuhu saab sisse minna. Tegu oli puuvilju söövate nahkhiirtega, ent kui nendega ühes puuris olla, siis nende toidueelistustele vaatamata nägid nad vägagi hirmutavad välja. Nad olid ülisuured ning rippusid peaalaspidi käeulatuse kaugusel. Seejärel suundusime Creatures of the Night Showle, mis kestis küll vaid 30 minutit, aga oli tõeliselt ahhetama panev.
Ilm tundus esmapilgul soe - ikka lühikesed püksid ja top. Kui lennujaamast tulles oli ilm lämbe, siis õhtul panin väikese kampsuni peale kuigi kraade olevat õhtul olnud 26. Pildid panen võib-olla homme.
|
Autor25-aastane inimene Eestist jagab oma mõtteid. ArchivesCategories
All
|