Rännak maailma teise otsa - 16h lennukis

Oma reisi maailma teise otsa alustasime kodust, Tallinnast. Lennujaama jõudes selgus, et meie lend Oslosse on edasi lükatud 40 minuti jagu. Iga kord mõtlen endamisi, et küll see Tallinna lennujaam on ikka üks hubane ja mõnus lennujaam - igal pool on ruumi istuda, toolid on pehmed ning kõikjal on midagi põnevat uudistada ja lugeda. Näiteks seekord avastasin, et lennujaamas on inimsuuruses male nagu Harry Potteris oli. Nii lahe oli mängida, kuna esiteks polnud ma ammu malet mänginud ning teiseks annab suurte nuppude liigutamine mängule hoopis sügavama alatooni. Mind nii hullult ärritab, kui lennukile tuleb minna külmal maal läbi õue ning puudub toru, mis ühendaks lennukit lennujaamaga. Seda enam, et olin spetsiaalselt kõik joped ja muud soojad riided koju jätnud (lennujaama läksime kodust taksoga, et ei peaks soojasid riideid ja jalanõusid terve reis kaasa tassima ja näed siis, ikka sunniti meid õue minema). Oslosse lendasime 1h 15 ning seal lennujaamas suhteliselt jooksime järgmisele lennule suunaga Londonisse. Londonisse lendasime ca 2h, aga see oli äriklassis. Muidu oli äriklass nagu tavaline turistiklass, aga lihtsalt anti süüa ning kolme tooli asemel oli mõlemal pool reas kaks tooli seega oli natuke rohkem ruumi. Aga no see 2h lendamist läks nii ruttu, et jõudsin selle ajaga vaevalt uue National Geographicu ajakirja osa loetud. Londoni Heathrow lennujaamas veetsime ca 4h British Airway loungis, mis oli igati luksuslik. Ma ei olnud varem loungis käinud. Seal oli rootsi laud, krõpsu sai süüa, veini juua, palju diivaneid, kus puhata ning kiire internet. Kahjuks oli mul lennukis söömisest juba kõht väga täis ja peale paari penne ning mandariini ma midagi süüa ei jaksanud seda enam, et järgmisel lennul London-Singapur ootas meid ees kolmekäiguline õhtusöök. Aeg lennujaamas läks taas kord kiiresti - ju mul on huvitav reisiseltskond! :)​

​Singapuri lend oli mu senise elu kõige pikem lend - 12h 13 minutit! Kui ma seda kuulsin, et mind nii pikk reis ees ootab olin kergelt öeldes šokis ning ka lennukisse istudes ei suutnud ma uskuda, et ma selle ajaga lennukis hulluks ei lähe. Esimesed 2h vaatasin filmi War Dogs, mis oli okei. Samal ajal toodi meile meie valitud õhtusööki - suitsutatud lõhe millegiga eelroaks, põhiroaks võtsin krevetid millegiga ja magustoiduks cambiert juust moosiga. Istmed olid ülimugavad ja ruumi laiutada rohkem kui küllaga. Padi oli pehme, jalgu sai sirutada ning tekk väga soe. Kõige parem oli äriklassi juures see, et istme sai lasta täiesti pikali ja jalgade toetuseks oli ka eraldi osa. Pärast paari malemängu ning tetrist arvuti vastu jäin ka mina magama. Kui ärkasin oli veel jäänud lennata alla 2h, mis sisustati hommikusöökidega. Kõigepealt toodi soojad croissandid ja värsked puuviljad, mis olid niiiii maitsvad! Lisaks ka mõnusalt viljalihane apelsini mahl, mis tundus nagu oleks olnud värskelt pressitud (võib-olla oligi). Sain kõhu juba sellest nii täis, et mingeid munapüreesid ja muid hommikusööke ma enam hiljem ei jaksanudki süüa. Kõht täis ja pesa soe mängisin malet kuni lennuki maandumiseni. See 12h läks nii ruttu, uskumatu!

Singapur tundus takso aknast vaadates imeilus. Eks me homme läheme seda avastama. Imeilus on ka meie Singapuri ööbimine - nii hotellitoa vaade linnale kui ka meie tuba. Päris eriline on, et meie vannituba ja magamistuba ühendav sein on klaasist. Vot sellist asja polegi varem kohanud, aga samas viie tärni hotell peabki ju eriline olema. Hotell on meil Carlton City Hotel, mis asub Lõuna-Singapuris Hiina linnaosas olles üks pilvelõhkujatest oma 29 korrusega. Fuajees ripuvad laest alla üliilusad pärlid, mis meenutavad mulle Avatari filmis olevaid puid ja üldse on tunne nagu oleks minigusuguses võlufilmis.

Jõudsime hotelli õhtul, ent plaan oli täna jõuda ka Singapuri öö loomaaeda. Võtsime takso, paar banaani ning kiirustasime öö loomaaeda. Loomaaed asus linna servas, ca 25 minutit taksosõitu meie hotellist. Olid eraldi loomaaed ja öö safari loomaaed, meie läksime just sinna viimasesse. Kuna meil oli pargi külastamiseks aega 3h enne pargi sulgemist südaööl, siis oli tempo ülikiire. Kõigepealt jooksime nahkhiiri vaatama, mis asus pargi loodeosas. Nahkhiired lendasid vabalt nagu linnupuurides, kuhu saab sisse minna. Tegu oli puuvilju söövate nahkhiirtega, ent kui nendega ühes puuris olla, siis nende toidueelistustele vaatamata nägid nad vägagi hirmutavad välja. Nad olid ülisuured ning rippusid peaalaspidi käeulatuse kaugusel. Seejärel suundusime Creatures of the Night Showle, mis kestis küll vaid 30 minutit, aga oli tõeliselt ahhetama panev.

Sõitsime ka rongiga läbi pargi, mille marsruuti on näha kaardil punasega. Mind hämmastas, et kõik loomad olid niivõrd näha ja lähedal. Lõvi jalutas ja tegi möirgeid täpselt sellel hetkel, kui trammiga temast möödusime, kuigi ruumi oli tal oma alal kõvasti ning ta oleks võinud olla kus tahes. Kõikidesse kitsealade tarandikesse sõitis rong sisse, mistõttu nosisid kitsed (nn üldnimetus kõigile kitselistele, nt zebrad)  oma toitu vaat et meie käeulatuse kaugusel. Hundid seisid täpselt keset valgusvihku, kuigi taas kord oli neil ruumi tarandikus väga palju. Samuti hüaanid ning elevandid. See oli uskumatu, kui mõnus neil loomadel tundus elu olevat. Pärast rongisõitu jalutasime veel kängurute juurde, mis oli taas kord läbi jalutatav aedik. Kuna oli juba sulgemise aeg, siis oli naljakas vaadata, kuidas töötajad känguruid õhtul loendasid, et ikka kõik alles oleksid, kuna rahvast liigub ju palju aedikust välja ja sisse. Ja siis jalutasime veel läbi tehiskoobaste, mis oli täielik Avatar vol 2 - üliilusad värvilised tuled ja purskkaevud ja muu ilus laest alla ronimas. Tehiskoobastes olid tehtud madude ning kahepaiksete eluasemed. Mingisuguseid uksi koobastel ei olnud, ju siin ikka aastaringi troopiline soe ilm, et mingisugust soendust vaja pole.

​Ilm tundus esmapilgul soe - ikka lühikesed püksid ja top. Kui lennujaamast tulles oli ilm lämbe, siis õhtul panin väikese kampsuni peale kuigi kraade olevat õhtul olnud 26. Pildid panen võib-olla homme.​