Malaisia on veider segu islamist, Suurbritanniast ja Taist

Täna sain ma teada, et Malaisia on üks väga veider riik. Rahvas on siin peamiselt islami usku, mistõttu peaaegu kõigil naistel on peas rätid, ent leidub ka naisi, kellel paistavad räti seest välja vaid silmad. Täna kaubanduskeskuses jalutades pidin vaat et karjatama kui järsku pöörates seisis minu kõrval üleni musta riide all olev naine. Silmade ees olid tal päikeseprillid. See oli nagu stseen õudusfilmist. Kui inimese silmi ei näe, siis see mõjub väga kõhedust tekitavalt. Ma ei mõista seda riietuse asja. Mees käib lühikestes pükstes ja t-särgiga ning naine käib täiesti mustas linas. Kas tõesti mees üldse oma naisest ei hooli ja sunnib teda higistama? Mille nimel? Minu jaoks on see pime usk täiesti arusaamatu ning tekitab rohkelt küsimusi ning ebameeldivaid tundeid islamistide vastu.

Hommikusöök söödud suundusime basseini äärde. Ilm oli pilves, ent pigem soe – 28 kraadi, ning nelja tunni jooksul, mis olime lamamistoolidel tibutas viis korda sedasi vihma, et kaalusin varju minekut. Hetkel peaks olema Malaisias kõige kuivem periood. Ometi oli seda vihma nii vähe, et varju alla suundusin päeva jooksul vaid 5 minutiks. Päikest ma ei näinudki. Kuigi oli soe, siis tuul tekitas tunde, et sellise ilmaga päevitada ei saa, mistõttu ei raatsinud ma pluusi ja seelikut seljast ära võtta. Sarnaselt Singaporele on Malaisias väga kõrge UV indeks – 10 ja rohkem, mis on suhteliselt maksimaalne. See tähendab seda, et ilma kaitsekreemita tekib sellise UV kiirgusega naha põlemine 20 minutiga. Me põlesime täiesti ära.

Sõime hotelli restoranis ning seejärel suundusime linna massaaži. Mina võtsin pediküüri, teised reisikaaslased eri massaaže. Tegu oli väga toimeka salongiga, kuna ilma ette broneerimata polnud võimalik lähitundidel jaole pääseda. Tänavad olid kohutavad – ülivõrdes räpased ning kitsad. Peatänav oli üks suur ummik, kuna inimesed olid oma autod parkinud teeäärde täiesti suvaliselt ning kaherealine tee oli paljudes kohtades seetõttu üherealiseks muudetud. Lisaks ka vasakpoolne liiklus ning hulljulgelt sõitvad mopeedijuhid ning tulemuseks ongi kaos. Inimesed elavad garaaže meenutavates „majades“, maja ümber on tohututes kogustes laga, tänavatel olevad autod on aga eranditult uhked. Kontrast Singaporega on karjuv. Näiteks oli tänava ääres restoran, kus oli suur silt, et pakutakse elus mereelukaid. Vaadates siis neid akvaariume on need paksult kalu, krabisid, merekarpe täis, ent näiteks kalade akvaariumis paar kala vedeleb akvaariumi põhjas surnuna samal ajal kui samas akvaariumis ülejäänud kalad elu eest üritavad endale ruumi leida. Ma ei ole küll suur kalade õiguste eest võitleja, ent see vaatepilt oli lihtsalt rõve. Ebasanitaarsed tingimused nii toidu kui muu elu suhtes on pigem norm kui erand. Ainukeseks positiivseks küljeks võrreldes Singaporega on Malaisia odavus. Siin on kõik tõesti väga odav. Näiteks supp maksab hotelli restoranis 3 eurot, massaažid kuni 20 eurot.  Endiselt on meil raskusi unega ning ajavahega harjumisega. Loodetavasti varsti harjun ajaga, kuna küll und ei tule, küll tuleb valel ajal ja küll ärkan imelikul ajal üles. Eks neid harjumisi tuleb sellel reisil veel, kuna Austraalias jälle vaja uue ajavahega ära harjuda.