Palju kõndimist

Täna oli meie esimeseks atraktsiooniks plaanitud hiiglaslik pallimeri, mis on tehtud Sydney festivalide kuu raames. Internetist tutvustust lugedes öeldi seal, et ooteaeg on 30-60 minutit, ent kohale jõudes selgus, et järjekord on meeletu ja sisse saamiseks peaksime ootama 3h. Selleks polnud me valmis ning seetõttu proovime homme hommikul varem kohale minna. Metroo ja rongiliiklus on Sydney kesklinnas üpris kehv. Hetkel käivad Sydneys ulatuslikud kesklinna metroo ehitused, sildid on kõikjal, ent hetkel kahjuks on suure kesklinna ala peale vaid paar peatust. Seetõttu liikusime täna väga palju jalgsi. Täna nägin oma silmaga, et Sydney on hiiglaslik ning seejuures väga multinatsionaalne. Väga palju on tänavatel aasialasi, aasia söögikohti ning poode. Meie järgmiseks planeeritud sihtkohaks oli kalaturg. See olevat suuruselt maailmas teisel kohal. Suur oli eelkõige kauba laadimise ala, inimestele ligipääsemise ala polnud väga suur. Küll müüdi seal igasugu mereelukaid krabisid, erisuguseid karpe, krevette, kalu, merisiile, kaheksajalgu, kalmaare jne. Seal oli palju mereanni söögiputkasid, kus siis sai neid mereelukaid söögiks kaasa osta. Rahvast oli meeletult, peamiselt küll aasialasi. Proovisin kammkarpi, kuhu oli pandud riisipall, peale hulgaliselt riivjuustu ning kõige tippu kammkarbi jalg, kaste ja kalamarja. See kõik kuumutati kiiresti gaasleegiga ning toit oligi valmis. Vist gaasleegi tõttu oli juustul natuke võõras maitse, aga kammkarp ise oli ülimaitsev. Maitsesime ka šokolaadi kastetud kiivit, banaani ja maasikaid. Maasikad šokolaadis olid ja on mu lemmikud. 

​Edasi suundusime Hiina aeda, mis oli kesklinnas. Hiina aiad meeldivad meile Steniga väga, kuna need on väikesel alal (ei pea pikalt kõmpima) ning väga kaunid. Seal on palju detaile, alati on suured kalad veealal, huvitava kujuga kivid, pühakujud on ilusad ning alati on kõik väga korras. Seejärel läksime põgenemistuppa, et proovida läbida selle firma kõige raskemat tuba – salamõrtsukatega seotud. Seal oli vaid üks tuba, ent väga palju loogika ülesandeid ning väga tugevalt esile tulev lugu. Samuti ei olnud seal ühtegi tavapärast lukku. See oli väga põnev tuba. Palju oli kuulamisel põhinevalt ning üks ülesanne läkski meil selle nahka, et me ei pannud austraalia aktsendiga naise juttu kuulates kahte sõna lauses tähele, mis osutusid üliolulisteks. Olin väga pettunud, kui me õigeaegselt toast ei pääsenud.  

​Seejärel jalutasime Hyde Parki põhjapoolses osas loodud Sydney festivali tarbeks tehtud peeglilabürindis, mis oli lahe seetõttu, et see oli hästi avar ja pealt avatud. Park oli nagu park ikka, ent huvitavaks on see, et siin liiguvad parkides ning suurtel väljakutel ringi toonekure moodi suured linnud nimega Ibised. Edasi suundusime Sydney Nerd Cave`i, et mängida lauamänge. Kahjuks ei ole Sydneys lauamängu kohvikut, mistõttu oli seal Nerd Cave`s küll palju lauamänge mängimiseks, ent kõik mängureeglid pidi kohapeal ise õppima. Koht ise oli paras urgas. Kui me poleks täpset aadressi teadnud, ei oleks me elu sees seda kohta üles leidnud. Ei mingeid silte. Mängude mängimine oli tasuta. Soovituslik oli osta snäkke ning juua. Sain seal maailma kõige maitsvamat jäätist. Nägin seal korraga kolme kõige paksemat austraallast, keda olen Austraalias viibitud aja jooksul üldse näinud. Seal oli kaks korrust, esimene korrus oli pühendatud video-ja arvutimängudele ning teine korrus lauamängudele. Mida õhtu poole, seda rohkem rahvast tuli. Kui pärast kolme mängu mängimist sealt lahkusime olid kõik lauamängudeks mõeldud lauad hõivatud. Vahepeal käisime ka sushit söömas, mis oli päris jube. Nii koht ise, kui ka sushi. Õhtul käisime reisikaaslastega koos Vietnami söögikohas, kus oli väga hea toit, ent kuna olin juba kõike muud päeva jooksul söönud, siis kõht polnud enam tühi. Ohh.. kui väsitav puhkusepäev. Jalad löövad lihtsalt tuld. IPhone ütleb, et läbisin täna üle 12km, ent ju ta alahindab mind. Paar päeva veel ja ongi kojusõit.